Skip to content

Ühepäevane Hiiumaa “reis”

Neljapäeval lõunal tuli eksprompt mõte ühineda oma perega ja minna Hiiumaale. Muidugi ilm meid ei soosinud, aga reede hommikuni olime siiski lootuses vihmata see päev läbi ajada, kuna ka eelnevatel päevadel oli vihma lubanud, kuid mida ei tulnud, see oli vihm. Pole halba ilma, on halb riietus ja tegelikult sellel päeval ei oleks kodus midagi targemat küll teinud.

Ma olen Annit koolitanud siin pikemalt magama, st väga enne üheksat hommikul ei tõuse, vahel harva on error ja kell 8 ärkab, kuid eile pidin ma ta hiljemalt kell 7 äratama. ÄRATAMA, saate aru? Ma ise tõusin umbes pool seitse, kui Raigo tööle läks, panin kiirelt enda ja Anni asjad kotti ära ning viisin autosse, sõin, pesin hambad ja mõtlesin, et mis moodi see lapseke nüüd äratada, tahaks ju ikka hea tuju säilitada. Tegin pai ja rääkisin “Anni, lähme väikesele reisile, palun ärka,” kuid tal ei liikunud närv ka. Paar minutit jõudsin seal niiviisi sonida ja korra tegi ta ühe silma lahti, piilus, pani selle kinni tagasi ning lükkas oma nina teki sisse – kõik. Kell tiksus, sest pidime veel jõudma mu tädi juurde, et sealt tädi lapsed peale võtta ja kella kümnesele praamile sõita. Vanaema, vanaisa, ema ja tädi tulid teise autoga. Igatahes, lõpuks mul ei jäänud muud üle, kui tuimalt Anni voodist sülle võtta omale ning sikutada talle mingid riided selga, tõstsin ta otse autosse ja andsin talle ta pehme teki ka peale, sõitsime tädi juurde, õnneks on sinna 20min maa, seega terve tee oli Anni vait – ilmselt ei saanud aru, mis toimub. Võib-olla mõtlete, miks ma kodus tal mähet ei vahetanud ja süüa andnud,  noh ta on sellise hästi pika ärkamisega, ma alati lasen tal hommikul tunnike või nii lihtsalt olla, seejärel annan süüa jne, nii et nõnda oli lihtsam ta otse autosse tõsta ja alles tädi juures teda kasida ning sööta.

Sadamasse jõudsime umbes 20minutit enne praami, pileteid ette polnud ostnud, aga maha jäämise muret ei olnud, sest ilm oli kasin ja inimesi vähe, vast mingi 30-40 autot, aga peale mahub 70-80 vms, seega oli praamil suht vaikne. Mängutoas olid mõned lapsed veel peale Anni, kes kõigile midagi omas keeles tungivalt seletas ja hästi tähtis tahtis olla. Pallimerd polnud, aga oli erinevaid puidust mänguasju ja suured pehmed klotsid, mida sai üksteise otsa pannes näiteks onni ehitada nagu üks poiss seda tegi. Sattusime ühe vahva pere lastega seal mängutoas olema, nende beebi 9kuune, nii et Anniga suhteliselt samasse masti, ronisid ja seletasid. Vahva, sest need suuremad lapsed polnud kadedad ja jälgisid iga liigutusega, et pisikesi kuskil poleks, pakun et nad olid miski 4-6a, samas tagasi tulles olid seal kolm tüdrukut, kes ei lubanud Annil midagi teha, sest ta lõhkus nende meelest kõik ära (lükkas ühe torni ümber, kuna ei talle ei antud pisikest palli – neid oli kolm). Aga see selleks :D. Sõitsime parvlaev Tiiuga – ilus, uus ja puhas.

Hiiumaal külastasime esimesena sealset Eiffeli torni puidust koopiat, millest mina miskipärast kuulsin alles esimest korda. Tegu on siis ühe kohaliku ehitatud torniga, mille ta oma koduhoovile rajas, õigest Eiffeli tornist on koopia 1/10 võrra väiksem. Ronimine kõrgele tippu on täielikult omal vastutusel, sest rajatis on varisemisohtlik ja korraga võib üldse olla seal 5 inimest max. Eile oli ka mõnusalt tugev tuul, kuid mina siiski sinna üles läksin, Anni jätsin teistega alla. Kõikus küll, aga midagi hullu ei olnud, eks selle konstruktsioon on muidugi kaheldav, kuid siin ma olen! Rohkem vist ei läheks. :D.

Hoovi peal leidus veel teisigi puidust ehitisi, üks laevuke kui ka mõned majakesed, ka labürindi tegin Anniga läbi, kus siis ühel pool maja lähed uksest sisse ja sees on erinevad toad, igas toas 4 ust. Seinal on küsimused koos vastusevariantidega ning see, mida vastuseks pakud, selle ukse avad ja lähed edasi. Teiselt poolt maja tuled välja, vastavalt siis idioodi või geeniuse uksest- imekombel õnnestus geeniuse omast välja, saada. Jeee! Üks küsimus oli, et mitu tiiba on herilasel?! Polnud aimu ka, vastasin suvalt 6 :D.

Külatasime ka Kõpu tuletorni, kus ma olen varemgi käinud, hästi otsides peaks isegi pildi selle kohta leidma, aga oli see ammu aastaid tagasi. Ei tea, kas olen vanaks jäämas, kuid tuletorni ronides olid jalad ikka täitsa läbi lõpuks, värisesid ka sellest Eiffeli tornist. Vaade oli ilus, tuul oli tugev, aga õnneks vihma ei sadanud. Turiste oli ka, kuid see ongi vihmase või pigem sellise koerailma pluss, igal pool saab rahus käia, pole ülerahvastatust. Meeneks sain ühe külmkapimagnetigi, mis hetkel ootab autos tuppa toomist.

Kella poole kahe ajal otsustasime lõunapausi teha, seda seal samas Kõpu tuleroni poole pöörates olevas teeristis, kus olid lauad ja pisikene laululava koos katusega. Tõstsime laua katuse alla ja pakkisime piknikukorvid lahti. Mmm..kohv. Ma olin hommikul kiiruga pisikese kausi kellokseid piimaga sisse kühveldanud ja ka ühe võileiva, kuid selleks ajaks oli nälg nii suur, hea et silmanägemine veel alles oli :D. Ja normaalsete inimestena pakkisime ka oma prügi ilusti kokku, mitte ei jätnud seda laiali nagu paljudel kombeks on.

Edasi käisime korraks ühe vana kiriku juures, ühes sõjaväe patarei osas ja sealt juurest korjasime metsmaasikaid. Annile nii maitsesid. Ilm kiskus viltu, aga siis meenus, et Evelin Ilvesel on ju Hiiumaal oma kohvik, vaatasime, et meil on sinna ainult 16km sõita, lähme viskame pilgu peale. Naljakal kombel oli väljas silt, et avatud iga päev kella 12st, kuid eile selgus, et on suletud halva ilma tõttu. Jama. Oleks ikka tahtnud ka midagi head maitsta, kui juba saarele tuldud sai, ei käi just väga tihti mandrilt eemal.

Seejärel sõitsime vaikselt juba Heltermaa ehk sadama poole, tegime veel mingi kiriku juures peatuse, aga ka seda ei saanud lähemalt uurida, sest alles olid varemed ja kuhugi lähemale ei lubata, varisemisohtlik. Kuigi me olime arvestanud jõuda tagasi viimase praamiga, siis tegelikult tegime Hiiumaale tiiru autodega peale ~6 tunniga. Ilm oli ideaalne autoga sõitmiseks, kuid tegelikkuses ikka lootsin päikest ja sooja, siis kindlasti poleks nii vara tagasi tulema hakanud, kuigi koju jõudsime Anniga veidi enne üheksat, mis oli väga hea aeg. Ja noh ma ikka seda meelt, et saarele minnes tahaks ka ööbida, sest eile olin ma ~8h roolis ja sõitsin maha 399km, see oli ikka rets, sellest sain aru, kui koju jõudsin – selg oli kange ja tagumik oli istmenägu või vastupidi. :D.

Vabandan tavaliste mitte midagi ütlevate turisti piltide eest, aga mul ei olnud üldse mahti kaamerat kaasa võtta, kuigi telefoniga saab ka mälestusi talletada, siis seekord lihtsalt ei viitsinud, edaspidi kindlasti niiviisi enam ei tee, telefoni kvaliteet ei ole ikka minu teema :D, kui asi puudutab mälestuste jäädvustamist.

Tsauki, Hiiumaa, varsti kohtume jälle!

PS! Blogi Facebooki lehel on käimas loos, tule osale SIIN!

Be First to Comment

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga